aprill 1949 Washingtonis · 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Taani, USA, Suurbritannia, Portugal, Norra, Prantsusmaa, Luksemburg · Alates 1.aprillist 28 liikmesriiki PõhjaAtlandi lepingut võib nimetada ka Washintongi lepinguks. Kõige tähtsam on 5.artikkel, mille ülesanne on kindlustada ja kaitsta poliitilisi vabadusi ja vajadusel kaitsta sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Washingtoni leping: · Pani aluse kollektiivkaitsele, mis tähendab, et kui ühte riiki rünnatakse, siis ka kõik teised liikmesriigid võtavad seda, kui rünnakut · Ühiskaitse põhimõte toetub ÜRO harta 51.artiklile, mis lubab riike ennast kaitsta, kui rünnak on relvastatud ja ÜRO abi ning väed pole veel saabunud. Eesti ja Nato 1996 Eesti ja NATO läbirääkimised 1999 NATO tunnustas Eestit võimaliku liikmesriigina 2002 Eesti saab kutse liitumis läbirääkimistele
·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus · NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär NATO JUHTORGAN NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd
tule kuna tema sõnul ei ole siin midagi arutada. Üle hulga aja on võimalik välisministritel võimalik omavahel arutada suhteid Venemaaga. NATO soovib näha Venemaas partnerit, aga Venemaa arvab, et NATO laienemine Venemaale on vaenulik. Küsimuse alla tuleb ka see, mis on strateegiline partnerlus ja kas Venemaa võiks saada NATO liikmeks. Strateegiline partnerlus jagatakse väärtusi, ei töötada NATO vastu ja osaletakse missioonidel. NATO on üles ehitatud kollektiivkaitsele, kuid kuidas toimib kollektiivkaitse küberrünnaku puhul, sest küberrünnaku puhul on raske identifitseerida, kes ründas. Kellele anda vastulöök? Energia julgeolek kas seda tuleks ka käsitleda artikkel 5-s. arvamused lähevad siinkohal lahku. Energia julgeolek on kõige rohkem rahvusvahelisi suhteid mõjutav. Stuudiosolijad arvasid, et kohtumine toimub keerulisel ajal, kuid Eesti julgeolek ei ole kunagi olnud nii kindlustatud, kui ta on täna.
Euroopa julgeolek on jäädavalt seotud. Liit seisab kõigi liikmesriikide ühiste huvide kaitseks tehtud jõupingutuste eest. Washingtoni leping Washingtoni leping, ka Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Ühendkuningriik. Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele, mis käsitleb relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. Washingtoni lepingu ühiskaitse põhimõte toetub ÜRO harta 51. artiklile, mille kohaselt on riikidel relvastatud 2 rünnaku korral õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, kuni ÜRO Julgeolekunõukogu on kasutusele võtnud vajalikud meetmed rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks. Washingtoni lepingu 5
annaabi.ee 
