Tavaliselt koosneb õigussuhe vastastikustest üksteisega seotud õigustest ja kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on
Haldusõigusvõime ja haldusteovõime koos loob tingimused, et haldusõiguse subjekt muutuks haldusõigussuhete subjektiks. Kodanike subjektiivsete õiguste maht võib olla erinev sõltuvalt vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jms. Eesti kodanike ja välismaalaste haldusõigusvõime võib olla sama, aga võib olla ka erinev. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. 2. Haldusõigussuhte sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia
annaabi.ee 
