Oluline teha vahet asutuse, kui iseseisva õigussubjekti ning asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. B. ORGANI SISENE ORGANISATSIOON Organid omavad teatud struktuuri, kuna organid koosnevad tavaliselt paljudest isikutest organi käsutajatest. Organi tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ning on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks (võib olla nii üksikisik monokraatne süsteem, kui ka kollektiivisik kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad), mis on ametiasutuse osad. Ametiasutuse sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ning muudest struktuuriüksustest. Igal osakonnal, talitusel ja bürool on piiritletud oma ülesanded. Ülesanded ning volitused määratakse kindlaks põhimäärusega, mille kinnitab minister. Ametiasutuste väikseim struktuuriüksus on amet
õigusaktides termineid asutus ja ametiasutus võrdlemisi süsteemitult. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur
õigusaktides termineid asutus ja ametiasutus võrdlemisi süsteemitult. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur
annaabi.ee 
