tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav praktilise töö vahend. (Rosentau 2004, lk 27). Õiguse otstarve Nõudlus sotsiaalsete normide järele on olemas siis, kui üksikisikud on huvitatud sellest, et iga kollektiiviliikme (individuaalne) käitumine konkreetses valdkonnas sõltuks mitte konkreetse kollektiiviliikme enda vahetust ettekujutusest, vaid ühiskonnast kehtivast standardist. Ka kehtiv õigus on inimeste vaimutegevuse tulemus ning õigus muutub koos ühiskonna ja kultuuri muutumisega. Õigus on reaktsioon ühiskonnas esinevale vajadusele. Subjekti vajadus reguleerida asjade seisu; vajadus sunni järele; vajadus vahendi järele. “Aga õigus teeb enamat, kui pelgalt käseb, keelab, lubab ja karistab”
tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav praktilise töö vahend. (Rosentau 2004, lk 27). Õiguse otstarve Nõudlus sotsiaalsete normide järele on olemas siis, kui üksikisikud on huvitatud sellest, et iga kollektiiviliikme (individuaalne) käitumine konkreetses valdkonnas sõltuks mitte konkreetse kollektiiviliikme enda vahetust ettekujutusest, vaid ühiskonnast kehtivast standardist. Ka kehtiv õigus on inimeste vaimutegevuse tulemus ning õigus muutub koos ühiskonna ja kultuuri muutumisega. Õigus on reaktsioon ühiskonnas esinevale vajadusele. Subjekti vajadus reguleerida asjade seisu; vajadus sunni järele; vajadus vahendi järele. "Aga õigus teeb enamat, kui pelgalt käseb, keelab, lubab ja karistab"
annaabi.ee 
