Järgnevaks küsimuseks oli vastaja vanus. Enamik vastajatest jäid vahemikku 15-25, kuid osales ka kaks vanemat osalejat. Üks oli vahemikus 26-30 ja teine 36-40 aastat vana. Kolmandaks küsimuseks oli: „Kas Teil on kokkupuuteid psüühikahäiretega? Näiteks skisofreenia, depressioon, paranoidsus, hasartmängurlus jne“. Vastuse variantideks olid: pole teadlik; ei; jah. Kokkupuute all mõtlesid autorid, et kas vastajatel endil, tutvusringkonnas, sõpruskonnas, perekonnas või kollegidel on esinenud mingisugune psüühikahäire. Kaks vastajatest valis variandi, et „pole teadlik“. Vastused „jah“ ja „ei“ jagunesid pooleks ehk siis mõlema puhul oli vastuseid neli. Järgnevaks küsimuseks oli: „Kas olete ise kunagi põdenud mingisugust psüühikahäiret? Näiteks skisofreenia, depressioon, paranoidsus, hasartmängurlus jne“. Vastuse variante oli kaks: „jah“ ja „ei“. Kaks vastajatest on põdenud kunagi mingisugust psüühikahäiret ja ülejäänud ei ole
toitumisharjumised ja kui toitu saab valida, siis on see küll väga teretulnud projekt. Ka WC poti lahendus on hea, laps õpib harjuma sellega, mis tal kodus juba olemas on. Kuigi seal võib juhtuda igasuguseid apsakaid, siis eesmärk on väga selge – õppida hakkama saama suure potiga. Olen ise olnud mitte lasteaias käiv laps, meil kodus oligi suur pott – ja hakkama lihtsalt pidi saama. Artikkel oli väga mõtlemapanev ja palju põnevaid uuendusi täis, millest siinkohal on meie Eesti kollegidel küll üht-teist üle võtta või mille kallal juurelda. „Kvaliteetne alusharidus mõjutab laste edukust koolis ja aitab kaasa laste sotsiaalsele ja emotisionaalsele arengule, selle nimel tasub pingutada“ - nii arvab ka artikli autor. Marika Veisson „Mida väiksem laps, seda tergem peab olema õpetaja“ (Õpetajate Leht 5.12 2014 M.Parijõgi) Väga mahukas ja mõtlemapanev artikkel, mis haakub ka eelpooltoodud artiklite sisuga. (Õpetajate Leht 31.10 2014 / 14
annaabi.ee 
