täitmiseks kohustuslikud kõigile asutustele ja isikutele. Määruse tekst koosneb kahest osast: 1.konstanteerivast- tuuakse ära dokumendi vastuvõtmise põhjused, ettekirjutatava tegevuse eesmärgid ja ül. 2.korraldavast- määrab. Tekst jagatakse punktideks, kui on näidatud mitu erinevat toimingut. Tuuakse ära ül, näidatakse tähtajad ja täitjad. Korraldus on õiguslik akt, mida annab välja asutuse juht ainujuhtimise põhimõttel riigivalitsemise kollegiaalsetes organites ja selle organi nimel. Korraldus antakse välja vähem tähtastes, kuid operatiivset juhtumist nõudvates küsimustes. Need ei nõu kollektiivset arutamist ega otsustamist. Tekst koosneb üldjuhul ühest osast. Korraldusel on nii täidesaatev kui ka korraldav iseloom ning sellel on ainult üks allkiri. Dokumendil on piiratud kehtivusaeg. Otsus on õiguslik akt, mille võtab vastu kollegiaalses korras kohalik omavalitsusasutus oma kompetentsi kuuluvate kõige
läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks VV ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. PS § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kodanike arvamuste arvestamine, nende vahetu mõju haldusotsuste tegemisel. Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta
möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
annaabi.ee 
