kolleegiumide rajamine Tartusse ja Narva. Olomouc'i jesuiitide seminar, idamissiooni tarbeks koolitas vaimulikke. Braniewo seminar, kus hakatakse ka kasvatama vaimulikke misjonitegevuseks. Vilniuses ka, aga seal kasvatati peamiselt Leedu tarbeks vaimulikke. Antonio Possevino käis välja idee, et kasvatatud vaimulikud tuleb saata Liivimaale, Põhjamaadesse ja Venemaale, kus pidi lahti minema aktiivne misjonitegevus. Õigeusklasi käsitleti kui skismaatikuid. Kui hakatakse Liivimaale rajama kolleegiumie, siis Tartus pidi hakatama alustama misjonitegevust Soome, sest keel on sarnane. Taastada oli vaja Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskopkond, aga seda ideed kuulda ei võetud. Sai alguse hoopis Võnnu piiskopkond. Nõuti, et linna peakirikud tuleb anda katoliiklikeks kirikuteks. Augsburgi usutunnistuse diskrimineerimine. Katoliku kiriku kasutamiseks antakse neile vajalikke hooneid jne. Leitakse 12 jesuiidi preestrit, kes tulevad Liivimaale. Neist 4 Tartusse.
Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile.Kõrgeim kohtuvim Liivimaa õuekohus, loodud 1630 aastate alguse reformiga, tähtsaim kohus Liviimaal. Enne oli riigiametnikega 50:50, nüüd aga hakkasid sinna kuuluma ainult aadlikud(läks rüütelkonna kontrolli alla). Maakondliku taseme kohtuasutus oli maakohus. Maakohtu kohtunikke määras vanasti ametisse kindralkuberner, nüüd hakati enid määrama aga rüütelkondade Maapäevadel. Peeter I reformide käigus, kui loodi neid erinevaid kolleegiumie, siis kujunes ka eraldi asutus, mis tegeles balti aladega, Eesti ja Liivimaa asjadega tegelev justiitskolleegium. Balti alade jaoks muutus see apelleerimisasutuseks, nii Õuekohtust kui Eestimaaa Ülemmaakohtust sai sina edasi apelleerida. 5. Asehalduskord Katariina II teema oli, läks kaduma :/' Ta oli pmst väga uuendusmeelne ja võttis eeskuju euroopast. Vene kubermangudes algas juba 1775 see haldusreform. Kohtuvõim, politseivõim ja haldusvõim lahutati üksteisest.
annaabi.ee 
