Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms. Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti. Alati üks halduskohtunik. Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik. Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust APELLATSIOONKAEBUS Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste Ringkonnakohtud Tallinn ja Tartu Koosneb kolleegiumidest 3tk Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku. o Tsiviil - o Kriminaal - o Haldus Pärast Ringkonnakohut KASSATSIOONKAEBUS isikut kutsutakse kassaatoriks III aste Riigikohus Tartus 19 Riigikohtu kohtuniku 9 aastat kohtuniku ametiaeg. Koosneb 4 kolleegiumist o Tsiviil o Kriminaal o Haldus o Põhiseaduslikkuse järelvalve
moodustatud 3-liikmelised palatid. Seejuures ei tohi palati koosseisu 3 aasta jooksul muuta. Kui palat ei jõua üksmeelele, siis vaatab asja läbi senat. Eestis on Riigikohtus moodustatud 5-liikmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Selle esimeheks on ametikoha järgi Riigikohtu esimees, Riigikohtu esimehe nimetab presidendi ettepanekul Riigikogu. Liikmeid on neli ja nendeks on vähemalt üks esindaja kõigist ülejäänud kolleegiumidest (haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium). Liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul viieks aastaks. Kedagi ei tohi sellesse kolleegiumi nimetada kauemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Rkohtu liikmed nimetatakse Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul. Põhiseaduslikkuse järelevalvet võivad teostada ka muud riigiorganid enda muu pädevuse kõrvalt, näiteks: