Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside, 2) lateraalne kollateraalside, 3) eesmine ristatiside, 4) tagumine ristatiside. Antud teema valis mulle õpetaja ja arvan,et ka endale on see teema väga oluline,kuna ka minul on põlvetrama ja schlatter. Antud töös püstitatud probleemid: · Millised on sagedasemad põlvetraumad; · Kuidas need tekivad (põhjused), sümptomid; · Kuidas vältida põlvetraumasid? Mida jälgida; · Mida kujuab endast Osgood Schlatteri haigus; · Kellel see haigus esineb ja miks;
- Moodustavad sääreluu facies articularis inferior, malleolus medialis (sääreluul) ja malleolus lateralis (pindluul) ning trochlea tali. - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: Jala dorsaalfleksioon/ plantaarfleksioon (frontaaltelg, sag tasa) Sidemed: - Liigesekapsel õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel - Mediaalne kollateraalside e lig. deltoideum - Lateraalne kollateraalsidemete kompleks: Lig. talofibulare anterius Lig. talofibulare posterius Lig. calcaneofibulare 13 Art. subtalaris - Moodustub taluse ja calcaneuse vastavate liigespindade vahel. - Ratasliiges - Üheteljeline (põikitelg) - Liigutused: jala pronatsioon (koosneb: eversioon, dorsaalfleksioon, abduktsioon) (põikitasapind)
annaabi.ee 
