Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks maapinnal on vulkaanid, termaalalad, kuumaveeallikad, samuti kaevandustes ja puuraukudes tõusev temperatuur jpm. Maasisese soojusenergia allikad: 1) algne soojus mis kogunes Maa moodustamisel temale langevate osakeste (asteroidide, planetesimaalide jmt) põrkumise kineetilise energia muundumisel soojusenergiaks; 2) radioaktiivsete isotoopide lagunemisel eralduv soojus, 3) mineraalide kristallstruktuuride kollapseerumisel eralduv energia (aatomite pakinduse muutus) Maasisese soojusülekande/edasikandmise viisid: 1) konduktiivne transport e. osakeste soojusjuhtivuse teel kuumemalt alalt Maa sisemuses külmema ala e. maakoore suunas. Kivimid on üldiselt halvad soojusjuhid ja kui see oleks ainus soojuse edasikandmise viis, siis peaks algselt sisemuses sulanud Maa veel tänapäevani olema sulas olekus... 2) konvektiivne transport e. konvektsioonvoolude teel - kuumenenud ainese paisumine
piki sukelduvat laama. Süvafookuseliste maavärinate kollete kontsentreerumine 400 ja 600 km sügavuse vahele viitab sellele, et maavärinad vallanduvad vahevöösse sukelduva ookeanilise laama mineraalide struktuuri kiiretel muutustel (kollapseerumisel). Madalafookuselised maavärinad tekivad ka kahe kontinentaalse laama kokkupõrkel. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides s.o. energia hulk mis on vabanenud maavärina toimel.