Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest. Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud. Munasarjastrooma (stroma ovarii) – kollageensed kiud, moodustab sidekoelise toese. Munarakkude areng (ovogenees): 1) Munasarjafolliikuli küpsemine
Viljastamine ja jooksuaeg Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama. Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva. Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast. Jooksuaja tipp on septembris. Vasikad sünnivad aprillis- mais. Põdra sigimisnäitajad Kollakehi lehma kohta: 1,4-1,6 Looteid: 1,2-1,4 Vasikadi: 0,7-0,8 Vasikate osakaal populatsioonis: 25-30% Tiinus kestab 8 kuud. Suremus Põdral võib tekkida kuumastress. Ohustavad suurkiskjad. Upuvad kraavidesse, liiklusõnnetused. Toitumine Tendrofaag – sööb puulehti, -võrseid, -pungi ja –koort Suvel mingil määral rohttaimi, aga neid on tal raske kätte saada. Sööb suuremaid rohttaimi, näiteks põdrakanep.
annaabi.ee 
