Madal kask(Betula humilis) Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos, siirdesoos ja isegi päris rabas. Harilikult on ta kuni inimesekõrgune põõsas, vaid harva veidi pikem. Ta on väga palju harunev, püstised oksad on üpris tugevad ja jäigad, eriti võrreldes arukasega. Lehed on munajad, nende tipp on kas ümar , tömp või veidi terav. Heaks määramistunnuseks on ka oksad, mis on tihedalt kaetud kollakasvalgete täpikestega Modifikatsooniline muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus on m ääratud ge enide ning keskkonna koos m õjuga ning viib konkre etsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu, päranduvad vaid tunnuste kujune mise piirid. Kase ning teiste taimede m odifikatsiooniline ( mittepärilik muutlikkus) on põhjustatud erinevatest
Ta oli kuulsa suguvõsa viimane võsu, samal ajal naiselik ja vaimukas. Vandeuvres pillas oma varandust taltsutamatus lõbunäljas. Talle kuulus traavitall, mis tõi talle sisse pöörast raha. Samal ajal olid ta kaotused aga väga suured. Suur osa tema varandusest kulus armukestele. Vandeuvres oli pikka aega Nana armuke. Kui ta täielikult laostus, põletas ta end oma hobustega. Gaga Kunagi oli Gagal Pariisis olnud suur menu. Ta oli paks, kollakasvalgete juustega ja laia näoga. Naine oli seotud La Faloisega. Oli Nana surivoodil. Krahv Muffat de Beuville Keisrinna kammerhärra. Muffat oli teose alguses hoitud ja sügavalt usklik ning tagasihoidlik. Ta ei olnud rõõmsameelne, kuid oli aus ja sirgjooneline härra. Tugevate religioossete kalduvustega. Muffat käis tihti kirikus, tal olid kohati pöörased usufanatismi hood. Kui Muffat Nanasse armus ei hoolinud ta enam usust ja käitumisnormidest. Nana kujunes tema
luuvili. 36. Perekond lodjapuu (Viburnum) ja villane lodjapuu (Viburnum lantana) Viburnum - perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud. Perekonnas on u. 200 liiki põhjaparasvöötmest troopikani. Eestis kasvab looduslikult niiskematel viljakamatel muldadel alusmetsapõõsana harilik lodjapuu (V. opulus). Introdutseeritud 8 liigist tuntuimad on Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast ja Väike-Aasiast pärit, meil täiesi külmakindel, kollakasvalgete, algul punaste ning hiljem mustaks värvuvate mittesöödavate viljadega villane lodjapuu (V. lantana) ja Põhja-Ameerika ida- ja keskosast pärit, sügisel punasteks värvuvate elliptiliste lehtede ja sinakasmustade söödavate viljadega kanada lodjapuu (V. lentago). · Lehed on hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. · Valged või roosakad, väiksed, viietised õied asuvad kännasjates või pöörisjates õisikuis