35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi. 39. Ketasränivetikad on radiaalsümmeetrilised. 40. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel. 41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased. 43. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult enamasti kõigil ränivetikatel. 44. Ränivetikate hulgas on palju üherakulisi vorme. 45. Ränivetikatel on suguline paljunemine teada nii sulg- kui ketasränivetikatel. 46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb. 48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed. 49
36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril 38. Ränivetikate vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme 39. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi 40. Ketasränivetikad on radiaalsümmetrilised 41. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel 42. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased 43. Ränivetikatel paiknvead fükobiliproteiinid 44. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 45. Ränivetikate hulgas on palju 46. Ränivetikatel suguline paljunemine nii sulg- kui ketasränivetikatel. 47. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult raafiga ränivetikatel 48. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb. 49. Ränivetikad on vegetatiivses vormis 50
annaabi.ee 
