Rafineeritud shea või on täis mürgiseid ja kahjustavaid kemikaale. Samuti hävinevad kõik raviomadused Shea või keemilise töötlemisega. Tuleb süüa Vitamiin E rikkaid toite, nt. rohelised juurviljad (nt. spinat) ja värskeid puuvilju, mis aitavad ennetada venitusarmide teket. Vitamiin E-d võib määrida ka otse venitusarmidele. Vesi on väga tähtsal kohal. Hoia oma nahk niisutatud juues nii palju vett kui võimalik. Kakaovõi on võimeline tootma uusi kollageene. Masseerima peaks venitusarme regulaarselt kakaovõiga. Venitusarmid on väga tundlikud päikesevalgusele. Välja minnes tuleks katta venitusarmid või kasutada päikesekaitsekreemi. Oliiviõliga masseerimine aitab kiirendada venitusarmide paranemist. Seda on kasutatud juba sajandeid. Venitusarmid peaksid suhteliselt lihtsalt kaduma paari kuuga. Tähtis on ka naha koorimine, et saaks moodustuda uus naha kiht. Koorima peaks vähemalt iga 15 päeva järel.
On negatiivse laenguga, mistõttu atrakeerib Na+ ioone ja see omakorda vett. Suur veesisaldus annab kudedele võime taluda suuri kompressiivseid koormusi (nt põlveliigese kõhr). 124. Kollageenid, elastiin ja fibronektiin: nende üldine iseloomustus ja tähtsus. Kollageenid – suur grupp valke, mille lokalisatsioon on koe-spetsiifiline. ECM-is moodustab fibrille, mis omakorda koonduvad jämedatesse kimpudesse. Annab koele vastupanuvõime rebimisjõudude suhtes– nt kõõlused. Erinevaid kollageene kodeerivate geenide mutatsioonid on mitmete haruldaste haiguste põhjustajad. Haiguspilt sõltub lokalisatsioonist, aga on enamasti seotud sidekoe ja tugiaparaadiga. Elastiin: On oluline kudedes, kus oluline on samaaegselt nii tugevus, kui ka elastsus nt nahk, kopsud, veresooned.Elastsuse tagab elastiini võime koes „keerduda ja sirutuda“. Cutis laxa V. haruldane haigus, mille põhjustajaks mutatsioon elastiini kodeerivas geenis.