Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku,
juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga. Kollaboratsioonis saab eristada 3 olulisemat tasandit -- siin järgnevad need tähtsuse alanemise järjekorras: 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku,
Selle jooksul pidasid NSV Liit ja Soome 30.11.1939- 12.03.1940 maha Talvesõja. 9.04.1940 ründas Saksamaa Taanit ja Norrat. Saksamaa vajas Rootsi rauamaaki, seega pidi ta garanteerima, et liitlased ei saaks sellega kauplemist takistada. Samuti oli Norra rannik sõjaliselt oluline, et kontrollida Põhjamerd. Taani kapituleerus kohe, Norra lõunaosa vähem kui kuu aja pärast (põhi pidas pisut kauem vastu). Norra poliitik Vidkun Quisling, kelle nimi on saanud tänapäeval reeturi ja kollaborandi sünonüümiks, oli okupatsiooni ajal üks Norra 14 juhtivaid poliitikuid, end isegi hitleri jaoks oli tegu liiga suure pugeja ja lurjusega. Peale sõja lõppu lasti Quisling maha. 10.05.1940 ründasid Saksa väed Hollandit, Belgiat, Luxemburgi ja Prantsusmaad. Kummaline sõda oli läbi, liitlastele väga õnnetult. Luxemburgi suurhertsoginna põgenes koos valitsusega kohe Londonisse