kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (1304 1374). katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta
terviklikkust. Stiili- ja kujutusvõtteid ei tohtinud segada. Kirjanduszanrid jagati "kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja "madalaiks" (komöödia, satiir). Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. kohamuistend vt muistend. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). komparativism kirjandusteaduse võrdlev-ajalooline meetod, mis põhineb eri aegadest pärit sarnaste kirjandusnähtuste (süzeed, karakterid jm) võrdlemisel. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks.