Pilt rängast, pärisorjusega meenutavast viljakoristusest. Tema luuletused sõjaajal andsid usku püsimisse, elu edasikestmisse. Hilisluule. 1960-pärast pikka pausi, arupidamine omaenda ja rahva saatuse üle. Silma paistavad tema mõtteluuletused: Tähetund, Jälle ja jälle, Tuulde räägitud. Kutsuvad inimest olema aus ja eneseväärikas ning rõhutavad luule ja luuletaja suurt missiooni. Läbielatud rasket aega kujutab kollaazliku tehnikaga poeem Pärast pikka põuda. Meenutab poeemi Leib. 1960-70 aastate luule arendab edasi autorile juba varem iseloomulikku omaloodud mütoloogiat. Hilisluule suursaavutus kuulub tsüklile Väike perekonnalugu, millest eriti tuntud on viimane osa Tuulelapsed. Meeldejääva kujundlikkusega on proosaluuletus Häire, mis on seotud ka looja ja kunsti teemaga. Viimases kogus Korallid Emajões(1986) on luuletaja tagasi pöördunud arbujalikult klassikalise luule juurde.
Uurija kirjeldab oma seost selle grupiga, mida ta uurib. Teadlane peab täpsemalt analüüsima oma uurimiskäiku,et oleks võimalik lugejatel hinnata, kuidas on antropoloog selliste teadmisteni jõudnud. Kui uurija on üksi, võib ta äkki uuritavatest valesti aru saada. Kultuurikollaaž(James Clifford) – arusaam maailmast, kus toimib fragmenteerumine. Kogu maailma kultuurid üha rohkem integreeruvad, ta on pigem kollaažlik. Nad moodustavad kollaazliku pildi, mis on ühendatud. Kreoliseerumine(Ulf Hannertz) – kohalike keelte tunnused. Universaalsed ülemaailma levivad kultuurinähtused. Uutmoodi kultuurivormide esilekerkimine, sest toimub kokkupuude üldise kultuurikihistusega. Kõikelubavus. See ilmneb: *kasutatakse kättesaadavaid meetoteid ja teooriaid. Ta võib olla korraga ka vastandlke seisukohtade pooldaja. Inimene ei pea olema kindla suundumuse pooldaja *järeldused jäetakse lugeja teha. Tõmmatakse lugejat edasi mõtlema.
annaabi.ee 
