ning ka väljaspool kodu koolis. Eriku isa peksab teda julmalt iga päev erinevate vahenditega. Kord on peksuks mõeldud riidehari, teisel korral kasevits või kingalusikas. Kõige hullem peksuriist oli koerapiits, mis oli nahast punutud jämeda käepidemega ning peenikese piuga, mis lõppes metallist karabiiniga. Tänu isa peksule on ta aga vägagi vastupidav ning mõnes mõttes tänu sellele on ta ka koolis kamba juht. Kambas oli põhiline märkija füüsiline jõud ning päris tihti kolkisid nad kellegi läbi kui nood kamba käsku ei kuulanud. Kamp tegeles ka oma niinimetatud ''äriga'', milleks oli plaadipoodidest varastamine ning hiljem varastatu soodsamalt müümine. Kuid sellega jäi ka nende kamp lõpuks politseile vahele. Ülekuulamisel pöördus õnn aga Eriku vastu ning kuna tal oli eelnevalt koolis ka vägivallaga probleeme olnud visati ta koolist välja. Vaevu oli Erik koju jõudnud kui ema teatas talle et ta läheb uude internaatkooli Stjärnsbergi
Algul teed näo, nagu oleksid üks õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!“ (lk. 190-191). Endel vihastas sellepeale ja tõmbas põuest noa, mille peale Rein tõi oma ruudulise koti, kust tuli välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil kaikad käes. „Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Endel tahtis Reinule selle teo eest kätte maksta ning need mehikesed ära tappa. „Õuna Endel tõstis kirve ja virutas kotile vägeva mataka. Ruuduline kott kärises katki ning tekkinud avausest kargas välja tohutu trobikond kaigastega mehi. Hallide habemete lehvides hakkasid nad Õuna Endlit peksma. Mõne tunniga peksti Endel maatasa
annaabi.ee 
