Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast. Avaldus kivitöötlemisoskus. Vanusepiir 2,5-1,6 miljonit aastat. Püstine inimene- u 1,9 miljonit aa tagasi ilmus. Pikakasvuline suurema koljumahuga inimlane. Kiviriiistad paremini töödeldud. Neandertali inimene- jässaka keha, tugev lihastik, 250-30 tuhat aastat tagasi. Asutas suurema osa euroopast, lähidida ja keskaasasiast. Arukas nimene- tekkis 250-200 tuhat aa tagasi. Kolju ümar, kõrge laup, arenenud lõuats, hambad väiksed. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks. Nendest pärineva kõik nüüdiinimeste popul maal.
1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga. Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u. 40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi). Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid: Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a
Inimlaste esmaseks põhitunnuseks oli püstine liikumisviis. Selliste tunnustega vanimad leiud, lõunaahvide, on üle 4 miljoni aasta vanad. Australopiteekide siredast harust tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas esimene inimliik osav inimene, kes suutis valmistada kivist riistu. Sellest arenes välja mitmeid inimliike. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi ilmus pikakasvuline ja märksa suurema koljumahuga inimlane püstine inimene. 250 30 tuhat aastat tagasi asustasid Euroopat ja Kesk-Aasiat neandertali inimesed, kelle väljasuremise põhjuseks võib pidada arenenuma konkurendi teket umbes 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik tänapäevased rassid arukas inimene. 15
Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³. Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta tagasi. Esimese tõelise inimlase ahvinimese (Pithecanthropus) jäänused (kolju kaas, reieluu ja hambad) avastas aastail 1891 1892 hollandi teadlane Euqene Dubois Indoneesisas Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks. Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd pekingi ahvinimeseks. Esimene tõeline inimene neandertali inimene. 1856.a. leiti Saksamaal Düsseldorfi lähedal Neandertalis luud, mille põhjal tehti kindlaks inimese olemasolu. Hiljem on neandertali inimese luid leitud peale Euroopa veel Aafrikas ja Aasias
annaabi.ee 
