si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis Iwo eleru 1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega. Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli-inimlane) Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes (rohumaad ja metsad) ellu jääda. Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon), see oli esimene varaste hominiidide leid väljastpool Ida-Aafrika riftivööndit. Seni on teada vaid koljupiirkonna luid ja hambaid. Ajumaht (320 - 380 cm³ ) on võrreldav šimpansidega, ka
Neanderdaallased on otsesed homo erectuse järglased. Nea hakati eristama u 200 000 a tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Luustik asus oru järsaku peal. Kohalikud töölised leidsid selle pae murdmisel. Suurem osa luid oli olemas, need olid jämedad ja jässakad. Jässakas keha, madal laup, kõverad jalad. Oli u 155 cm pikkune, laiaõlgne, massiivsete luudega, ajumaht oli 1600 cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestel). Koljukuju oli 10 kaasaegse inimese omast väga erinev, välja venitatud kukla suunas, esiletungivad kulmulõikad, lõualuu ees kumer. Kuna kliima oli karm, selleks, et aju oleks kaitstud, oli aju kolba tahaossa paigutatud. Laup on väga madal, see mõjutas ka tema käitumist, sest lauba taga asuvad ajusagarad ja nendes peitub inimese emotsionaalne tasakaalsus.
annaabi.ee 
