jaoks, samas oli ka surmal eri aegadel eri tähendus. Kalmetest on palju infot usundi uurimuse, mõttemaailma kohta. Rituaalid olid olemas, kuid millised täpselt ei teata. Leidub märke ka ohverdamisest ning oluliseks peeti inimese koljut. Kolju matuseid on eraldi leitud ja kivikalmeid kus oleks vaid kolju maetud on näiteks Kunda Hiiemäel (leitud 2004.aastal) On leitud märke ka skalpeerimisest, seda näitavad lõikejäljed koljudel. Seda, et inimese luid kasutatakse rituaalides on väga levinud. Rituaalide eesmärk oli tugevdada sidet noorema ja vanema ja ka lahkunud generatsiooni vahel, eksponeeriti puhast koljut, sest pea tähendaks konkreetset isikut, kolju aga sai sümboliseerida kogu surnud kogukonda. Arvati ka, et surnud esivanemate hinged saavad kokku ja ühinevad kogukonna hingeks. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Uskumine oli väga tugevasti seotud loodusega
peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia . Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid: kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju, näo, nina, keha kuju jne, kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms. Andmete töötlemisel rakendatakse biomeetria meetodeid. Antropoloogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19 sajandi II poolel, kuigi ta alged ulatuvad juba kaugesse minevikku. Antopoloogia rajajaiks on prantsuse teadlane P. Broca, saksa teadlane R.Virchow ja vene teadlane A.Bogdanov. Broca, Paul - prantsuse antropoloog ning kirurg. Uuris ajulokatsiooni, avastas motoorse kõnekeskuse, mida nimetatakse broca keskuseks.
annaabi.ee 
