suured alad peaaegu inimtühjad. • Rahvastiku ebaühtlase jaotuse põhjustab Venemaa suurus. Venemaal on kuskil inimesed paikseks jäänud ja on seal oma eluga rahule jäänud. Samas nende elujärk on samasugune nagu 50 aastat tagasi. Inimesed ei otsigi paremat elu. Teised inimesed jälle on vastupidised, nad ainult otsivad uuendusi, arenguid. Selge see, et linnades toimub kõik see palju kiiremini, eriti just Euroopa-poolsetes linnades. Selleks kolivadki osad inimesed lihtsamat elu otsima, ehk siis nad lähevad linnadesse. • Teiseks faktoriks on veel loodus. Venemaal saab sõita kõrbes, ronida mägedes, mängida Tarzanit niisketes metsades, suusatada põhjas. Need on need kohad, kus pole eriti kerge elada, ja inimesed ei lähe sinna vabatahtlikult elama. Seda osa Venemaast käivad nautimas või tajumas turistid. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa#Rahvastik
isegi ehk tusane, peitub tema südames ikkagi soojus, ühtehoidvus ja patriotism ehk armastus oma kodumaa vastu. Ent vahest tuleb ette hetki, kus tekib teatud põhjustel vimm oma kodumaa vastu. Olgu selleks kas uus maksupoliitika, mis inimeste rahakotile halvasti mõjub, halb ilm või hoopiski mõni muu asjaolu. Tihti räägitakse, et palju parem oleks hoopiski elada kuskil välismaal, kus on odavam toit, parem kliima jne. Olgugi, et paljud eestlased kolivadki välismaale elama ja ei tahagi hiljem kodumaale naasta, leidub ka neid, kes hiljem taipavad, et ega seal välismaal ka nüüd nii palju parem pole ja naasevad seepeale kodumaale- Eestisse tagasi. Sellest on tehtud dokumentaalfilme, kuidas meie rahvas ennast üheksakümnendate alguses Tallinna lauluväljakul niiöelda vabaks laulis võõra võimu alt. See annab selgelt aimu, et eestlane tahab olla tema ise ning jääda iseendaks nagu on sõnad Ivo Linna laulus “Eestlane olen ja
vaikselt Tosteis ega soovigi teda mõista. Ta saab aru,et ta ei armasta seda meest üldse, mees on tema jaoks igav, ebahuvitav. See mees ei osanud midagi, ei ihaldanud midagi. Kord kutsuti neid markii juurde ballile ja Emma joobub sellest ilusast glamuursest elust. Unistab ka sellisest.Emma haigestub ,teda hakkasid vaevama südamekloppimised.Bovary ja teine arst otsustavad, et vaja oleks mujale kolida.Uus ümbrus taastab tervise. Monsieur ja Madame Bovary,kes on rasestunud kolivadki Yonville. Nende saabumisel uude kohta, nad lõunatavad koos Homaisiga,kes on ülespuhutud kohalik apteeker, alati valmis näitama oma teadmisi teaduse ja muudel teemadel. Tutvuvad häbeliku noormehega, kohaliku notari juures töötava kirjutaja Leon Dupuisiga. Leoni huvitab muusika, kirjandus ja kunst. Emma paraneb märkimisväärselt, ta naudib vestlusi Leoniga. Noormees armub temasse ka Emmale ta meeldib. Emma sünnitab lapse, tütre nimeks "Berthe," Ta ootas väga poega
tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi kaasa valglinnastumise vähenemisele, mida linna esindajad avalikul arutelul on öelnud, kuna elamumaad ja planeeritud elamispindade mahtu on mitu korda rohkem, kui iial vaja minna võiks. Piirkondi, mis vajaksid raha- ja asustussüsti elamuehituse kaudu rohkem kui Stroomi metsa küljealune on piisavalt, kuid uusi puhke- ja rohealasid ei ole linnale juurde tulemas. Samuti kolivadki inimesed tema sõnul linnast välja pigem selleks et omada enda ümber rohkem ruumi ja rohelust ning et elada lastesõbralikumas keskkonnas, mitte selle tõttu et linnas oleks liiga vähe kvaliteetset tihedat linnalist ruumi (ibid). Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ juhataja Indrek S. Einberg arvates ollakse olukorras, kus üksiku ettevõtja ärihuvid kaotavad riigi ainsa hipodroomi ja vastu annavad ühe tiheasustusega elamu-ja äripiirkonna. Tema arvates on Hipodroomi
Hermanil Ameerikas on nüüd ka kaks tütart( Mabel, Evalyn) , saadab perekonnast pildi ja raha. Ilmar käib koolis ja armub Ellen Rehepappi, kes on tema sõbra õde. Nad otsustasid abielluda kohe, kui Ilmar saab kuhugi elamispinna. Ellen toodi koju vanavanematele näidata, teatati abiellumisest. Kolisid oma elamisse. Ilmar tuleb Inglismaalt koju ja tal on ka 7 kuune poeg Jüri kodus ootamas. Ellen tahab, et Eeva ja Jüri nende juurde suurde korterisse koliksid. Lõpuks kolivadki. Kõik oma vana koli tassivad kaasa, mille eest Ilmar oli varem põgenenud. ,,muuseum" nagu ta seda kõike kutsus. Talle tegelikult ei meeldinud see lõhn ja see kola, mis vanavanematega kaasa tuli. Ta oli nüüd suur insener. Jüri tähistas oma 70 a. juubelit. Tuleb lõpuks öövahi töökohalt ära. Ilmar leiab lõpuks, et kodus ei ole enam midagi kütkestavat tema jaoks, naine käib tööl , on õpetaja jälle ja laps ei mõista veel rääkida, vanad inimesed askeldavad omaette. 1936.
annaabi.ee 
