kaevandamisega, mil püriit satub kokku hapnikurikka veega. NH4+, NO2-, NO3 vastavalt ammoonium-, nitrit-ja nitraat-ioonid näitavad põhjavee reostust kusjuures ammoonium on värske reostuse tunnus ja nitraatioon on protsessi lõpp produkt. Vete hindamisel on oluline selle bakterioloogiline koostis. Harilikult määratakse kolibakterite arvu spetsiaalses toitekeskkonnas kuhu on lisatud 1 cm3 uuritavat vett. Kolitiiter on ühe bakteri kohta tulev veehulk. Joogivee liitris ei tohi olla üle kolme bakteri ehk joogivee norm oleks kolitiiter 333. Vete klassifitseerimisel kasutatakse valdavate anioonide ja katioonide sisaldust. Harilikult tehakse seda Kurlovi valemit kasutades, kus murru lugejas on need anioonid mille mg-ekv % ületab 20 ning murru nimetajas on vastavad katioonid. Mis on milligramm-ekvivalent? See on iooni mass milligrammides jagatud tema ekvivalentmassiga
27 Mis on piesohüdroisohüps? A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon B Survekõrgus arteesiavee kihis C Pinnasevee taseme samakõrgusjoon 28 Kas pinnasevesi toidab arteesiavett? Joonista pilt. A Jah B Oleneb olukorrast C Ei 29 Joonista langeallika pilt 30 Joonista tõusuallika pilt 31 Kolitiiter on A Bakterite arv 1cm3 vees B Veehulk ühele bakterile C Bakterite arv 1dm3 vees 32 Mis on pH? A Vee happelisus B Vee raktsiooni näitaja C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm 33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis
1995 aastal oli leitud juba 600 taime- ja 900 loomaliiki. Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik, leitud on 92 linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2 Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja
Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Koliindeks riikliku standardi järgi erimenetlusega määratud kolibakterirakkude arv 1 liitris uuritavas vees. K. iseloomustab vee olmereostuse taset (suuremale k-le vastab suurem reostus). Arvu 1000 jagamisel k-ga leitakse kolitiiter. Kolitiiter vähim veehulk (milliliitrites), milles on üks kolibakterirakk. Suuremale k-le vastab uuritava vee väiksem olmeline reostatus (eriti fekaalreostus). Joogivee k. peab olema >300, st. 300 ml vees ei tohi olla rohkem kui üks kolibakterirakk. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt.
Alla 2 C, madalat soolsust, aitab ainevahetus ja eluiga pikk, on P/B madal, immutamine. ja igal aastal nad ei annagi järglasi (nt vaalalised). · Veepuhtust mõõdetakse saprobakterite arvu järgi, kolibakterite arvu · Produktsiooni määravad faktorid: järgi. Koliindeks- bakterirakkude arv 1 ml temperatuur, gaasi- ja soolareziim, vee vees. Kolitiiter- vähim veehulk (ml), milles läbipaistvus, toit, toitumissuhtes, ka on bakterirakk. hindamismeetod. Veekogu majanduslik kasutus- joogivesi, · TEISPRODUKTSIOON EI SAA transport, niisutus, elekter, kalapüük. OLLA KÕRGEM KUI Veekogu puhastus kallis, tuleks soodustada ESMAPRODUKTSIOON. Mida rohkem isepuhastust.
annaabi.ee 
