ikka üheks 24 märgist tähestiku kokku moodustasid. Kolonisatsioon · Toimus 8. saj eKr. Hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. · Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. · Tekkis varanduslik kihistumine. · Rände põhjuseks oli peamiselt raha vajadus · Väljaränne tekitas põlluharimiseks sobiva maa nappuse · Kolooniad üha kasvasid ning lõpuks kujunesid suurteks linnadeks. · Koliniseerimine arendas kaubavahetust mis tõi kaasa 7.saj eKr lõpus hõberaha kasutuselevõtu. Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed.
Alles selle perioodi lõppfaasis tekkis lähedasem kontakt kirjakeelega, kui puututi tihedamalt kokku Mesopotaamia rahvastega. 1. Hetiitide ajaloost U. 2000 a. eKr, mil Anatoolias olid rahulikud ning vaiksed ajad, toimus indoeurooplastest rahva, hetiitide, sissetung. Hetiidid kohandusid väga kiirelt kohaliku olukorraga, võttes üle paljusid tavasid, mis olid olnud kasutusel nende poolt hõivatud aladel. Umbes samal ajal leidis aset Anatoolia koliniseerimine assüürlaste poolt: mitmed assüüria kaupmehed avasid kaubanduspunkte Kayseri lähedal Kültepes. Lisaks mõjutasid Anatoolias tugevalt sündmuste kulgu ka hurride ( rahvas, kes pärines algupäraselt Mesopotaamiast kirdes) saabumine. U. 1800 a. eKr jõudsid hurrid juba Marimaa piirkonda ning veelgi kaugemale läände, Alalakhi piirkonda. Hurridel arvatakse olevat olnud asustusi ka Anatooliast lõunapool. Hurrid mõjutasid suuresti hetiitide religioosset pärimust, kuid mitte otseselt
annaabi.ee 
