edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele. (Allikas: Vikipeedia) 4. Millised piirnormid on kehtestatud kolilaadsetele bakteritele suplusvees? Piirväärtuseks on kehtestatud 1000 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 5. Millised nõuded on kehtestatud kraaniveele mikroobide üldarvu ja kolibakterite osas? Kolibakterite piirväärtus kraanivees – 0 PMÜ/100 ml ning mikroobide üldarv – 100 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 6. Kas joogivees, milles mikroobide üldarv ületab piirnormi
biojogurtitesse lisatakse ka probiootilisi baktereid, nt bifidobaktereid. Valmistamiseks sobiv hapendamistemp vahemik on 30-45 kraadi. Peale hapendamist võib jogurtile lisada moosi, marju, puuvilja jt lisandeid. Jogurtibakterid toodavad ka lõhna- ja maitseaineid ning paksendavad eksopolüsahhariide. Hapukapsas esialgu hakkavad kapsamahlas paljunema taimedel laidunud soolekepikese sugulased, kes moodustavad käärimisel erinevaid happeid, aga ka gaase. Happesus tõuse ja kk muutub kolilaadsetele bakteritele ebasoodsaks ning leukonostokidele sobivaks. Leukonostokid moodustavad käärimisproduktina lisaks piimhappele ka CO2. Seega jätkub gaaside teke kapsa pinnale. Piimhappe sisalduse tõustes leukonostoki paljunemine aeglustub ja paljunema hakkavad hapet paremini taluvad pediokokid ja laktobatsillid. Nende toimel hakkab piimhappe sisaldus tõusma. Gaase enam ei teki, moodustub vaid piimhape. Propioonhapekäärimine, selle produktid ja vastavad bakterid. Membraanne fosforüülimine
annaabi.ee 
