"Kutseliste moekunstnike poolt loodud eskiisid on täiesti reaalsed ja praktiliselt teostatavad. Kuid üks eesti moekunstnike ekslikke seisukohti on see, et nad moodide loomisel mitte alati ei lähtu nõukogude inimese kujust. Siin, nagu teistelgi kunstialadel, peab vorm olema tihedalt seotud sisuga. Moe loomisel peab kunstnik tingimata lähtuma ühest või teisest kindlast nõukogude naise kujust, teadlasest, arstist, töölisest, sportlasest, kolhoosnikust jne," kirjutab Razumovskaja. Tegelikkuses ei mõelnud "Moealbumi" sisu lahkav Sveta "kindlatele nõukogude naiste kujudele", vaid sotsrealismi kunstimaailmas elutsevatele ideaalnaistele: kommunismi poole pürgiv nõukogude inimene pidigi seisma ühe jalaga olevikus, teisega helge tuleviku ideaalühiskonnas. Samuti pani Razumovskaja ette moeajakirjale uute rõivamudelite pildi kujul propageerimisele lisada kirjanduslikku
kolhoosi parteirakukese aktivist. Temir ärgitab kolhoosnike külvikampaaniale ning korraldab pärast edukat külvikampaaniat lõppu peo. Ent tagurlased ei hinda tema initsiatiivi, pidades peomaadlust rahvatraditsioonide kummardamiseks, pidu tervikuna aga laisklemiseks. Temir astub tagurlastele vastu, algul koosolekul, hiljem füüsiliselt lööb algul tagasi mägedes redutavate basmatside rünnaku, hiljem võtab aga külarahvaga basmatsid kinni. Borubai. Borubai, endine külarikas, tahab kolhoosnikust kaasajooksiku soovitusel kolhoosi astuda. Ta püüab kogu hingest jätta muljet, et on vaene, lastes selleks saata oma karja mägedesse ning kandes koos naisega näruseid riideid. Rajoonikomitee otsustab siiski Borubai arreteerida ning Borubai endine liitlane Konkargajev abistab neid selles (pani Borubai oma tuppa luku taha, öeldes et kaitseb, ent tegelikult andis kätte). Konkargajev. Rajoonikomitee ametnik, Borubai läbim abiline külas ning tema soovitaja kolhoosile
annaabi.ee 
