7. Plaanimajandus NSV Liidus (F lk 146 ) Plaanimajandus tekkis näljahäda tõttu.Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadusele, vaid koostati plaan, mille järgi nad pidid andma riigile teatud koguse vilja, liha, piima jmns igalt põllumajandusliku maa hektarilt. Ülejäägid võis talupoeg jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatudpäevadele. Kolhoosnikel võis olla majapidamine ning lubati müüa oma toodangut kolhoositurul. Kaardisüsteem tühistati.Hinnad määras kindlaks riik. Teine viisaastakuplaan nägi ette masinaehitusettevõtete rajamist. Ühele ostjale kehtisid müüdava kaubakoguse piirnormid.Linnas maksti töö eest mingitki palka, , kolhoosides töödati peaaegu tasuta. Seati sisse passid ja sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada seal, kus võimud lubasid.Kolhoosniked passi ei saanud, olid nn sunnismaised.võim võis anda neile passi ja lubada neil linna
Selleks sundis 1932.- 1933. aasta nälg. Aastaid 1929-33 võib nimetada teiseks sõjakommunismi perioodiks, alates 1934. aastast algas aga nn stalinlik nep. · Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadustele, vaid koostati plaan. Ülejäägid võis jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatud päevadele. Kolhoosnikel võis ametlikult olla isiklik majapidamine rangelt piiratud suuruses ja neil lubati müüa oma toodangut kolhoositurul · Kaardisüsteem tühistati, hinnad määras kindlaks riik · Teine viisaastakuplaan (1934-38) nägi ette masinaehitustehaste (põhiliselt sõjatehaste) rajamist. Põllumajandus ja kergetööstus ei suutnud tagada tarbekaupade vabamüüki. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad · 1934 seati sisse passid ning sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada vaid seal, kus võimud seda lubasid. Kolhoosnikud passe ei saanud
annaabi.ee 
