Veri vohab ta noores jõulises kehas nagu Palu veski pais. Eedile meelidis Maali. Arvo Saaremägi-kolhoosi esimees, tugev maapoiss. Tal on harjumus käija pea maas, mistõttu temast jääb mulje, nagu oleks tal alatasa tuju nullis.Ta pole harjunud töö ajal ringi logelema, see piinab teda, tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt kuidas see õige kolhoosijuhtimine käib. Ta on oma asjaajamises küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel tundub talle, et inimesed naeravad seljataga tema saatust.Nagu one öeldud: ,,Kes tema pominast õieti aru saab, on ka , nagu ta on- üks kohatäide." Vilma tegi esimehe alati kohmetuks, ta tunneb, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus. Kõikjal on ta tundnud ennast loll-õnnelikuna nagu köstri vasikas kellamehe kapsaaias. Ta on 19.a vana, töö pakub talle rohkem rõõmu kui juhtimine.
On teda endale miniaks kujutlenud, kuid leidnud ta liiga räpaka. Rohkem oleks meele järgi vaiksem ja leplikum, muidugi, kui pojad oleks sõjast tagasi tulnud.. Lööb Arvole labidaga pähe, löök on mõeldud Eesnerile. Lk 140 Arvo Saaremägi kolhoosi esimeheks valitud tugev maapoiss, harjumus käia pea maas. Tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Palju parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt, kuidas see päris kolhoosijuhtimine käib, kuid pole midagi parata. Talle ei meeldi kaastundeavaldused. Asjaajamises on ta küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel tundub talle, et inimesed naeravad seljataga ta saamatust. Vilma teeb ta kohmetuks, tunneb tema läheduses viibides, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus; kõik, mida Vilma silme all teeb või räägib, on kramplik, mõttetu ja loll. -> Loll- õnnelik. Vilma on tema jaoks esialgu kõrgemat liiki olevus, pooljumalanna, sest tüdruk
annaabi.ee 
