1. I MS lõpu 1918-IIMS algus 1939 vahel 2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5
peaaegu kogu haritlaskond, kes oli saanud hariduse enne revolutsiooni kõik reziimi poliitilised vastased, kõik nn klassivõõrad elemendid hävitati, s.t lasti maha või saadeti GULAG-i · 1934 tegi Nõukogude juhtkond mõningaid järeleandmisi majanduse valdkonnas. Selleks sundis 1932.- 1933. aasta nälg. Aastaid 1929-33 võib nimetada teiseks sõjakommunismi perioodiks, alates 1934. aastast algas aga nn stalinlik nep. · Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadustele, vaid koostati plaan. Ülejäägid võis jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatud päevadele. Kolhoosnikel võis ametlikult olla isiklik majapidamine rangelt piiratud suuruses ja neil lubati müüa oma toodangut kolhoositurul · Kaardisüsteem tühistati, hinnad määras kindlaks riik · Teine viisaastakuplaan (1934-38) nägi ette masinaehitustehaste (põhiliselt sõjatehaste) rajamist.
kriisiga silmitsi seista, innustas neid omaenda agarusega ning nautis kuulsust, kui hakkasid saabuma teated võitudest. 1954. aasta kevadel ja suvel sõitis erirongidega itta kolmsada tuhat komsomoli ..vabatahtlikku". Osa neist oli pärit maalt, kuid paljud polnud üldse valmis eesootavateks raskusteks - suviseks kuumuseks ja talviseks pakaseks. Sel ajal, kui vabatahtlikud rajasid endale telklinnakuid, rekvireeris Hrustsov kolhoosidelt kümneid tuhandeid traktoreid ja kombaine. Vajalikust tehnikast ilmajäänud vanemate põllumaade saagikus langes seetõttu veelgi, mistõttu riik sõltus üha enam Hrustsovi suurest ettevõtmisest. Too ei võtnud aga kogu riski enda peale. Enamik kolleege toetas teda isegi pärast seda, kui ta kutsus üles üleshari- tava uudismaa suurust kahekordistama. Mõne aasta pärast viis tema kampaania põllumajandusliku ja ökoloogilise katastroofini. Seni aga ilmutas ta juhiandeid, millest
annaabi.ee 
