Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Palavik Oksendamine Kõhulahtisus Kõhuvalu Lihasnõrkus Neeruvalud Hapnikupuudus Kõrvalmõjud
Mürgiks on mitmed alkaloidid, eelkõige koniin (toimelt nikotiinile ja kuraarele lähedane aine, mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja atropiin. Koniin läbib kergesti naha ja on täiskavanule toksiline annuses >0,1g. Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata)
Autoploidseid isendeid esineb taimedel sageli, loomadel aga väga harva. Nad võivad tekkida kahel teel: reduktsioonpooldumise häirete tõttu (kromosoomipaarid ei lahkne ja moodustuvad diploidsed gameedid) või polüploidsete vanemate ristamisest di- või polüploidsetega (näit. tetraploidse ja diploidse ristamisest võib saada triploidse isendi). Autoploide tekib looduses suhteliselt harva, kuid neid on kerge saada kunstlikult, kasutades kolhitsiini (saadakse sügislillest Colchicum autumnale) või sünteetilisi aineid. Kolhitsiin põhjustab nn kolhitsiinmitoosi (k-mitoos), paralüüsides kromosoomide liikumise raku poolustele (takistab mitoosikäävi moodustumist). Autoploidid saadakse niisuguste diploidide kromosoomiarvu kahe- või mitmekordistamise teel. Vastupidi, st mida heterosügootsemad ja steriilsemad on lähtediploidid, seda viljakamad on neist saadavad autopolüploidid. Paljudes taimeperekondades esinevad polüploidide read
annaabi.ee 
