mängima ka nonsensluule. Raimond Kolk väheseid autoreid, kes tuleb kirjandusse pärast sõda võrukeelse luulega. Esikkogu hakkas resoneerima ka Laabani ja Lepiku debüütidega. Kolgi luule juures on mänginud koguaeg kaasa see, et ta asetub ühelt poolt Eesti traditsiooni taustale. Lõunaeesti keele trad pole ta radikaalne uuendaja, aga võrreldes adsonlikku kihistusega midagi uut küll. Adsonis on palju sentimentaalsust, siis Kolgil nii palju seda nuttu ei ole. Ivar Grünthal osales sõjas, mängis hiljem ka loomingus tugevalt kaasa. Kiirkaardistusena võiks öelda, et luule koosneb kahest v kolmest komponendist: üks komponent on puberteediiga, mis asetus väga selgelt Tartu taustale. Kuidas poisist sirgub mees on ta püsiteema. Teine teemade ring on seotud sõjaga. Mis temaatilist kaardistust õigustab, on Grünthali enda aruretseptsioon. Kui ta lõpetab 60ndatel suhteliselt äkki
Üks kenamaid luulekogusid on ,,Tsoo-loogia ehk ingel lindudega". Mingi analoogia on tal Laabaniga olemas, Laaban jääb servapealseks ka Vihalemm (väiksed asjad, absurd, pisikesed lõbutsemised luulevormis, sihipärane marginaalsus). Raimond Kolk Tuleb esikraamatuga välja 1946. Temast saab põhiline, kes kannab edasi võrukeelse luule traditsiooni paguluses (autor, kes suudab ka seda traditsiooni uuendada). Debüütkogu kannab pealkirja ,,Ütsik täht". Kolgil hakkab mingi muutumine, kuid see ilmneb selles, et ta hakkab üha enam kirjutama Põhja-Eesti kirjakeeles luulet. Ivar Grünthal Ta on olnud Rootsis arst. Esimene raamat ilmus 1951 ja aktiivne kirjutamine kestab 60ndateni välja. Luulekogu ,,Mõõt on täis" viitas sellele, et ta enam kirjutada ei soovi. Seda on ta põhjendanud sellest, et see ainela, millest ta kirjutab on hakanud end ammendanud, ja ta ei osanud enam midagi kirjutada
annaabi.ee 
