/ obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev; · pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht. Jutumärke ei kasutata. · arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa. Varieerumise näiteid 1 ainult 467 aint 143 ainud 3 ainlt 1 ainuld 2 aind 36 ainut 7 Varieerumise näiteid 2 aitä 7 aitäh 1100 aitääh 2 aiteh 5 aktsiaselts 20 aksiaselts 10 aksjaselts 1 aktsiasts 1 akselts 1 Varieerumise näiteid 3 laupäev 22 lauppäev 11 lauba 7 laupäeval 24 lauppäel 3 lauppäeval 15 laupääval 1 laubäval 1 laupäevane 2 lauppane 1 Varieerumise näiteid 4 tähendab 529 tähendap 22 täendab 55 täendap 11 täemp 1
b) Raskuskohta lokaliseeriv algatus: · H: kus. · V: .hh `Eve juures. c) Probleemallika kordus: küsitakse üle olulist infot (nimi, kellaaeg jne) d) Tõlgendusettepanek: · C: poegadele `p(h)eredega = vä. · A: ei, pojad peredega. 3. Enda algatatud teiseparandus: kõneleja algatab paranduse ja küsib kuulajalt abi. · K: aga me `tunneme juba mingi: (1.0) `kolgend- mitu. (eneseparanduse algus läheb üle teiseparanduseks) · L: no tema eks`abikaasat tunnen=ma `sündimisest saadik=h. (Ei oska, küsib abi!) 4. Teise algatatud teiseparandus: kuulaja parandab kõneleja juttu omaenese algatusel. · (.) kaks sentiliitrit `hapukoort, `soola · M: $ mitte `sendiliitrit, vaid `supilusikat. $ Suurimad erinevused mitte grammatikas, vaid süntaksis. Lisandused registriloengusse
annaabi.ee 
