" "Järgmisel hommikul vara jätkame reisi. Õhtust sõime Kolga mõisas, mis kuulub Tema Kõrgeausus Härra Jacob De la Gardie'le /tiitlid ja ametid/. Mõis kujutab endast ülemäära kõrge korstnaga vana lagunenud hoonet, millele lisaks on ilmselt veel ühe hoone jäänused. Kõrval on alustatud sellesama taastamistöid, nagu on ka pildilt näha." /Norrman/ Asjaolu, et Hollandi suursaatkond Kolgas õhtust sõi, viitab päris korralikule mõisale. Samuti viitab sellele asjaolu, et Goeteeris Kolgat üldse ülestähendamise vääriliseks pidas, sest joonised on ta teinud Eesti osas ainult Tallinnast, Kolgast, Rakverest, Toolsest ning Narvast ja Narva joast. Olgu mainitud ka see, et Goeteeris ise tegi ainult sketsid, graveeris teine inimene. Varabarokse hoone ehitamisest 1626-1642 ja varemete lammutamisest. Eesti allikad peavad peamiseks arhitektiks Zacharias Hoffmann vanemat, Kuramaalt pärit ehitusmeistrit
lääneloodesse Luhasoo maastikukaitsealani, sealt läbi Paganamaa Peetri jõeni (Eesti lõunapoolne äärmuskoht), seejärel loodesse ning pöördub Mõisaküla lähedalt lääneedelasse, kus lõpeb Liivi lahe rannikul Iklas (tulp number 442). Mitmel pool järgib piir ojasid ja jõgesid: Lätioja (Laikupe), Vaidavat (ülemjooksul Murati järvest väljavoolul 3,5 km ja Vastse-Roosas 1,5 km), Pärlijõge (2 lõiku, 2,6 km), Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3 km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn.
annaabi.ee 
