sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis, laineist lapse käsivarsi tõusvat näis. ( 1: 346) Laps võõra rajamaa kolgast, lainetust vägevast Volgast ( 1: 105) Kummassegi pihku valgem teistest täht! Nõnda palju heldust pole enne näht. (1: 347) Püüdmatult põgusa puudutatud, luuletaja, kahvahõbetoonis otsi pühendust! ( 1: 102) Kirjanduslikud allikad: 1. Eesti luule antoloogia I - Talinn 1998
Mõis kujutab endast ülemäära kõrge korstnaga vana lagunenud hoonet, millele lisaks on ilmselt veel ühe hoone jäänused. Kõrval on alustatud sellesama taastamistöid, nagu on ka pildilt näha." /Norrman/ Asjaolu, et Hollandi suursaatkond Kolgas õhtust sõi, viitab päris korralikule mõisale. Samuti viitab sellele asjaolu, et Goeteeris Kolgat üldse ülestähendamise vääriliseks pidas, sest joonised on ta teinud Eesti osas ainult Tallinnast, Kolgast, Rakverest, Toolsest ning Narvast ja Narva joast. Olgu mainitud ka see, et Goeteeris ise tegi ainult sketsid, graveeris teine inimene. Varabarokse hoone ehitamisest 1626-1642 ja varemete lammutamisest. Eesti allikad peavad peamiseks arhitektiks Zacharias Hoffmann vanemat, Kuramaalt pärit ehitusmeistrit. Tema aga mingil põhjusel töid ei lõpetanud, kuigi oli tuntud meister, kes ehitas Jacob De la Gardie'le ka Tallinnas. Lepingu alusel kohustus Hoffmann ehitama Kolga mõisas suure elumaja
annaabi.ee 
