parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks.
natukese aja pärast ja nii võib süüa liiga palju. -> SÖÖ AEGLASELT! Teine viis infot seedekulglast edastada on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Need hormoonid vabanevad peensoole või mao limaskestas, lähevad verre ja vere kaudu jõuavad ... osad hormoonid soodustavad .. rohkem soodustavad küllastustunde teket. Võimsamaid näljatunde tekitajaid on gleriin tekib tühja kõhu korral mao limaskestas. Läheb mao limaskestast verre ja seal vere kaudu ajju. Koletsütokiniin (CCK) tekib peensoole limaskestas rohke rasva ja valgurikka toidu tõttu. ... Läheb verre ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekib nii seedekulglas kui ka ajus ja on samuti küllastustunde teket stimuleeriva f-niga.Neptiin on rasvkoe hormoon, teda produtseerivad rasvarakud. ... on küllastustunnet tekitav...Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja- või küllastustekitavad hormoonid. Osa nendest mediaatorid.
annaabi.ee 
