Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse suhtutakse kas koletisse või naljakasse kurioosumisse. Mõistujutt võimuihast, upsakusest, fanatsimist, alatusest ja inimloomusest. Esimene trükk müüdi läbi nädalaga. Seda loeti kui reisikirja, kui sotsiaalset satiiri ja kui fiosoofilist mõistulugu. Mäng suuruse ja väiksusega, muutis Gulliveri laste seas populaarseks. Mõistliku elukorralduse reeglid. Suri 19. oktoobril 1745 aastal Dublinis. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule enesetaedvusele aluse panijat tänaseni. Tänan kuulamast!
GULLIVERI REISID Jonathan Swift Arst ja meresõitja Lemuel Gulliver võtab ühtekokku ette neli reisi: Liliputimaale ja Brobdingnagi, vastavalt kääbuste ja hiiglaste juurde, lendavale saarele Laputa ja lõpuks tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigis neis muinasjutulistes maailmades leiab Gulliver eest hästi väljakujunenud tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse kui võõrasse suhtutakse kas kui koletisse või naljakasse kurioosumisse. Liliputtide juures on Gulliver mägiinimene, keda kõik ta määratu jõu pärast kardavad. Leebusega saavutab ta kiiresti kääbuste poolehoiu. Ta kutsutakse õukonda, saab kuninga soosingu osaliseks, ja kui läheneb vaenulik sõjalaevastik, saab Gulliverist võõrustajate päästja. Gulliveri vastu ei saa isegi terve armee. Ohtlikum on aga kangelase külaskäik hiiglaste maale. Brobdingnagis on Gilliver pöialpoiss, kes peab iga kassi ees hirmu tunda
Bellale jätsid vahel imeliku mulje. Üldiselt kirjeldas peategelane teda kui õnnelikku ja teistele õnne toovaks inimeseks. Tema keha on muskulaarne ja üsna loomupäraselt on tal üleloomulikud võimed sarnased libahundile. Ta on justkui kaitseingel Bella jaoks, sest Jacob on temasse kõrvuni armunud. · Hoiakud ja müüdid. Nagu Romeo ja Julia, ainult kaasaaegne ja meeletult fantaasiarikas, kus inimplika nimega Bella armub ,,koletisse" Edwardisse ja kogu sündmustekeeris on kõhedusttekitav ning kogu aeg on õhus küsimus, kas Bellast saab vampiir ja kas selles armuloos jäävad kokku 2 sünduste keskset teineteisse pilgeni armunud karakterit. · Enesehinnang. Peategelase enesehinnang kõigub vastavalt situatsioonile ja sellele, kas teda ümbritseb tema jumalik armastus Edward või mittte. Bella oleks nõus kõik andma, et Edward endale saada, unustades sellega enese loomupärasuse.
halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale vaesele mehele abi, ning seejärel muudab too ta koletiseks. Mees ei julge enda kodust enam välja tulla, ning kui ta ükspäev ühe tüdruku enda aiast leiab, võtab ta selle vangi, et tal oleks seltsi. Tüdruk ei saa põgeneda, sest ta kardab, et siis juhtub tema isaga midagi hirmsat. Koletis aga laseb tüdrukul lossis jalutada ja vabalt aias käiia. Peagi armub tüdruk koletisse ja kui koletis ennast tema nimel ohverdab muutub ta jälle inimeseks ning nad elavad õnnelikult elu lõpuni. Vaatamata sellele halvale mis tegelane kunagi teinud oli sai ta lõpuks ikkagi õnnelikuks, ning see annab lugejale lootuse, et ka nende elus võib kõik lõpuks hästi välja kukkuda. Muidugi ei pea muinasjutu efekti saamiseks lugema mõnda muinasjuttu, sest igast raamatust on võimalik leida midagi mis kaasaelaja õnnelikus teeb. Filmid on ühed suurimad meelelahutajad 21. sajandil
annaabi.ee 
