Venemaa andis neile hariduse ja aunimetused, avas neile tee maailma. Pole teada, mis paljudest neist oleks saanud, “kui neid poleks kaitsnud NSV Liidu kõigu- tamatu autoriteet”.64 Iseseisvaid Balti riike näitab endine valitsusjuht ülimalt halvas valguses. Seal valitsevad natsionalistlikud etnokraatiad, patoloogilised russofoobid, kes kiusa- vad taga venelasi, tahavad hävitada vene keelt ja Moskva patriarhaadile alluvat õigeusu kirikut; nad on kehtestanud “koletislikud” (чудовищные) diskriminee- 63 Рогозин Д. О. Враг народа, 99–101, 117, 145, 283. 64 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 211–213, 217–218, 258–366 jm. 150 rivad seadused venelaste suhtes, toetavad tšetšeeni terroriste ja natsismi. Võimud soosivad fašiste ja neonatse, antifašistid ning ausad nõukogude inimesed vaevle- vad vanglas; rüvetatakse ausambaid. Timukatest on tehtud kangelased, kes käivad
hiiglavaima sõjamehena Trooja müüride all võidelnute hulgas. PILET NR 23 ANTIGONE Antud lugu Hamiltoni "Antiikmütoloogias" pärineb kahest Sophoklese näidendist - "Antigone" ja "Oidipus Kolonoses", välja arvatud Menoikeuse surm, millest jutustatakse Euripidese näidendis "Palujad". Pärast Iokaste surma elas Oidipus Teebas, kus tema lapsed üles kasvasid. Oidipusel oli kaks poega, Polyneikes ja Eteokles, ja kaks tütart, Antigone ja Ismene. Lapsed olid kõik väga õnnetud, kuid mitte koletislikud, nagu oraakel oli Oidipusele kuulutanud. Mõlemad poisid olid teebalaste lemmikud ja tüdrukudki ei jätnud midagi soovida. Oidipus oli troonist loobunud ning sedasama tegi ka tema vanem poeg Polyneikes. Teebalased olid nõus sellega, et valitsema hakkas Iokaste vend Kreon. Pikki aastaid koheldi Oidipust lahkelt, kuid lõpuks otsustati õnnetu pime linnast välja saata. Miks nõnda otsustati, pole teada, kuid Kreon nõudis seda ja Oidipuse pojad olid sellega nõus
annaabi.ee 
