Ei tohi segi ajada tsükliliste alkoholidega. Tsükliline alkohol on tsükliline alkohol ja rasvhape. Kolesteriidide näitel tsükliliste lipiidide näitel: 1) kuuluvad ehitusliku üksusega biomembraanide koostises. 2) Nende baasil sünteesitakse sapphappeid. Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid?
Kolesterooli veeslahustuvus on väike. See omadus ongi ilmselt põhjuseks, miks kolesterooli vahel nimetatakse lipiidiks. See pole õige. Teda võiks nimetada lipiidisarnaseks tsükliliseks alkoholiks. Kolesterooli on rohkesti munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Taimsetes rasvades kolesterooli ei ole. Saksamaal teostatud uuringute põhjal saadakse toiduga keskmiselt 500 mg kolesterooli ja kolesteriide ööpäevas. Sellisest kogusest imendub keskmiselt 50-60%. Inimeses, kes kaalub ~70 kilo, on kolesterooli ja tema estreid 140 -150 g. Ööpäevas opereerib meie organism ligikaudu 1-1,3 g kolesterooliga. Enamiku sellest (0,8-0,9 g) sünteesib organism ise ja ülejäänud osa saadakse toiduga. Kolesterooli sünteesi reguleerib negatiivne tagasiside - s.t. kui saadav kolesteroolikogus on suurem, väheneb kolesterooli süntees organismis. Endogeenne kolesterool 80%
triglütseriidide seedimise põhiensüüm. Ta hüdrolüüsib eelistatult pika ahelaga rasvhapeid sisaldavaid triglütseriide. Mingi kogus triglütseriide jääb hüdrolüüsimata ja imendumata. Fosfolipiidide seedimine toidus olevaid fosfolipiidid (vähe) lõhustavad pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks. Kolesteriidide seedimine pankreasenõre kolesterooli esteraas lõhustav seedekulglasse sattuvaid kolesteriide: tekkib kolesterool ja rasvhape. (Lipiidide seedimise kulgemise üldskeem II õpik lk.49 joonis 22.) 6 Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks
fosfolipiidid (letsitiin), kolesteroolestrid ja rasvlahustuvad vitamiinid. Rasv vallandab peensoole limaskestast CCK (koletsüstokiniin), mis põhjustab pankrease nõre sekretsiooni ja sapipõie kontraktsiooni. Pankreas sekreteerib lipaasi (ka kolipaas tema aktivatsiooniks). Lipaas lõhustab triglütseriide. Hüdrolüüsi tulemusel tekivad 2-monoglütseriidid. Pealse selle sekreteerib kõhunääre ka fosfolipaas A (fosfolipiidide lõhustamine) ja kolesterooli esteraasi (lõhustab kolesteriide). Üle 95% triglütseriididest (kuid vaid 20...50% kolesteroolist) imendub duodenumis ja jejunumi algusosas. CCK toimel vabaneb ka sapp, mis emulgeerib rasvu muudab neid rohkem seedeensüümidele kättesaadavamateks. Emulgeerimisprotsessis osalevad sapphaped, nende solad ning ka 2-monoglütseriidid. Resorptsioonil peab segamitsell läbima järgmised barjäärid: a) liikumatu veekiht raku pealispinnal (suur takistus pikaahelalistele rasvhapetele ja monoglütseriididele)