Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus, nende alade staatuse ja õigusliku režiimi üldiseloomustus ÜRO 1982 mereõiguse konventsioonist ja selle XI osa Rakenduskokkuleppest lähtuvalt Traditsiooniliselt on jaotatud merealad ja merepõhi kolemeks: siseveeks, territoriaalmereks ja avamereks. Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd. ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni. ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada
Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel. Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas. Sammas jaguneb kolemeks oskaks: baas, tüves ja kapiteel ja need omakorda veel väiksemateks osadeks nagu ehhiin ja abakus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili dooria, joonia ja korintos. Kõige vanem neist on dooria. Dooria stiili iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, lihtsus, rangsus ja samuti tunneb samba ära paksema keskosa poolest. Ta sai oma nime dooria hõimudelt. Dooria stiili täiuslikum teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel.
ebaühtlane 2. Kõrgtäpne nivelleerimine (Kõrgema geodeesia alused) 1. Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1 Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm mõõdistaimistele.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolemeks täpsuskalassi esimesed 2 kõrgtäpsed ja kolmandat täpseks. Kohalike võrkude hulka kuuluvad ehituste, kaevanduste jms. Niveleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on enamasti madalama täpsusega kui riiklikud. Eesti riik kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse kroonlinna veemüüdulattide nulljoonega. Aja jooksul muutuvad maakoore tõsuude ja languste tõttu reeperite kõrgused mistõttu niveleerimis võrk vananeb.
annaabi.ee 
