Seejärel panna sisse uus vedelik süsteem õhutada ja kohapeal käia lasta kuni avaneb termostaat ja läheb tööle jahutusvendilaator. 62.väljalaske süsteemi kontroll ja remont tavaliselt väljalaske süsteemi saab kontrollida visuaalselt liigselt roostetanud sumbutaja detailid tuleb vahetada. Tavaliselt mootori väljalaske kolektori juurest võib kuulduda plädinat see eeldab et on vaja vahetada kolektori tihendis võib esineda ka väljalaske kolektori pragunemist tavaliselt kolektorit remontida ei saa vaid tuleb vahetada. Kui katlisaatori tööd saab kontrollida diagnostika stendi abil. Katolisaatori ummistumisel tuleb see vahetada. 63.erinevate mootorite kaasaaegsed diagnostika meetodid (OBD 2001) vanematel mootoritel saab diagnostika stendidega kontrollida küünalde tööd ja süüte õigsust ja CO sisaldust.Uuematel mootoritel millel on olemas arvutivõrk saab ka kontrolllida erinevate andurite ja muude elektriseadmete tööd ja vigade
Kõige lihtsama tagasiside saame kui jätame ära võimendusastmes emitterkondensaatori. Tagasiside pinge tekib emitter taksitusel ja ta on võrdeline väljundvooluga, see tähendab et vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside. Sisendpinge suurenemisel suureneb väljunvool ja tagaside pinge, järelikult on tegemist negatiivse tagasisidega. Ja sisendpinge ja tagasiside pinge liituvad järjestikuliselt, järelikult on tegemist järjestikulise tagasisidega Joonis 1.44. kui anda tagasiside pinget kolektorit läbi takistuse R1 ja R2 baasile tekib meil pinge tagasiside, ka see on negatiivne tagasiside, sest ühise emitteriga sisend ja väljundsignaal on alati vastasfaasis lülitus on paraleelse tagasisie lülitus kuna tagasiside pinge liituvad paraleelselt. Emitterjärgur Joonis 1.46 Emitterjärgur on 100% negatiivse tagasisidega võimendus aste, mis on saanud oma nime sellest, et tema väljundpinge järgib sisendpinge muutusi, täpsemalt väljundpinge on
annaabi.ee 
