Kuna jahutusvedeliku korodeeruvad omadused aastatega halvenevad tuleb jahutusvedeliku iga paariaasta tagant vahetada. Selleks tuleb vana vedelik mootorist välja lasta. Seejärel panna sisse uus vedelik süsteem õhutada ja kohapeal käia lasta kuni avaneb termostaat ja läheb tööle jahutusvendilaator. 62.väljalaske süsteemi kontroll ja remont tavaliselt väljalaske süsteemi saab kontrollida visuaalselt liigselt roostetanud sumbutaja detailid tuleb vahetada. Tavaliselt mootori väljalaske kolektori juurest võib kuulduda plädinat see eeldab et on vaja vahetada kolektori tihendis võib esineda ka väljalaske kolektori pragunemist tavaliselt kolektorit remontida ei saa vaid tuleb vahetada. Kui katlisaatori tööd saab kontrollida diagnostika stendi abil. Katolisaatori ummistumisel tuleb see vahetada. 63.erinevate mootorite kaasaaegsed diagnostika meetodid (OBD 2001) vanematel mootoritel saab diagnostika stendidega kontrollida küünalde tööd ja süüte õigsust ja CO sisaldust
Samal ajal on aga taolise võimendi tööreziimide valikuga probleeme, nimelt mõjub järgmise astme baasile eelmise astme kolektor pinge, mis on tavaliselt küllalt kõrge, see võib viia teise asme küllastunud ja tulemusena lõpetab võimendi töötamast. Joonis 4 Kirjeldatud nähtuse kasutatakse esimeses astmes tavalisest kõrgemat tööpunkti, mis küll suurendab tarbitavat voolu, kuid vähendav kolektori ja emitteri vahelist pinget, nii et kao järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6. Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid
toimivana. Juhul kui koormustakistus on väljundtakistusest suurem, tuleb kasutada pinget tõstvat trafot. Elektrilises reziimis on trafo sidestuse korral erinevusi seetõttu, et kollektorahelas ei toimi nüüd mitte alalisvooluline pingelang, vaid primaarmähisel voolu muutustest indutseeritud. Kui sisendsignaal puudub, siis määrab tööreziimi transitoris tööpunkti vool ja toitevool, ning sel juhul on kolektori ja emiteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisendsignaali toimel hakkab vool suurenema primaarmähise induktiivsus seda suurem on takistus tekib elektromotoorjõud, mille toimel kolektori ja emiteri vaheline pinge väheneb. Kui sissendsignaali vähenemisel tekib kolektorvoolu vähenemine, siis muudab emj
annaabi.ee 
