Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi Pronks: Arto TIAINEN Soome Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra Hõbe: Vyacheslav VEDENIN USSR
kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali võitis Jüri Lossmann, kellel puudusid suurte võistluste kogemused. Distantsi esimese poole jooksis ta igaks juhuks aeglaselt, teisel distantsipoolel püüdis ta kinni ühe võistleja teise järel. Lõpuks jäi ette veel soomlane H. Kolehmainen. Vahe vähenes silmanähtavalt, kuid puudu jäi 12,8 sekundit. Tasuks hõbemedal. Pariis 1924 Taas oli kangelaseks meie põhjanaabrite pikamaajooksja Paavo Nurmi, kes võitis 4 kuldmedalit, kusjuures 1500m ja 5000m finaaljooksude vahe oli vaid poolteist tundi. Vahetult olümpiamängude eel esimesena maailmas kümnevõistluses tolleaegse punktitabeli järgi 8000 punkti piiri ületanud Aleksander Klumberg Kolmpere oma rekordini ei küündinud ja pidi leppima pronksmedaliga. Los Angeles 1932
1948. aasta suveolümpia Selleks,et olümpiatuld üldse süüdata oli vaja Olümpia vallutada, sest tookord oli see kreeka ülestõusnute valduses. 1952. aasta suveolümpia 25. juunil süüdati Olümpias olümpiatuli. Juuli alguseks oli see tuli jõudnud Torinosse. Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne olümpiavõitja Hannes Kolehmainen. 1 1980. aasta suveolümpia 5. juunil süüdati olümpiatuli ja seda vaatas pealt umbes 5000 inimest. Staadionil süütas tule vibulaskja põleva noolega. 1996. aasta suveolümpia Olümpiatuli süüdati juba 30. märtsil. Tule süütamise tseremooniat vaatas ka Ameerika Ühendriikide tollase president abikaasa Hillary Clinton. Tõrviku esimene kandja oli Kreeka
annaabi.ee 
