Väärtustati sisemaailma. Põhinõue oli väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Toonitati iga kunstniku kordumatut isikupära. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Näited: *Kirjanik, filosoof Jean-Jacques Rosseau (1712-1778), maastikumaalija John Constable (1776- 1837) ja luuletaja, graafik, maalija William Blake (1757-1827) * Inglise park Apolloni templiga. * William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''. 2. Romantismi maalitemaatika: Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Eredalt on väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud
skeemide, plaanide, piltide ngemisel. Snteesiv- terviku moodustamine osadest Eirab fakte ja phjuseid ja soovib edasi lkata otsustamist Ruumiline- asjade asutus ja paigutus ngemse kaudu ja orjenteerume ruumis. Hea ruumitaju. Kujundite meeldejtmine, episoodiline mle Intuitiivne- vaist Neb elu roosades vrvides. Parema ajupoolkera domineerimisel on polulatsioonis 40-45%- nad hangivad infot meeleorganite kaudu neid on hea tegelikuse ldistamise vime 60% on koleeritud vi sangirinik. 14-20% info hangitakse verbaalselt, kujutletav ettekujutus, tugev loogika. Introertne- eleab oma enda sees. Kolme mtmelised, kujundusvime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasaku kelisus, ngude mletamine, illustratsioonid, instruksioonid, smboolsus, Eelistab lpetatuid tid, Vasak pool:Verbaalne- snade kasutamine nimetamisel ja kirjeldamisel, defineerimisel Anals- terviku jaotamine osadeks Selgitatakse asju samm sammult Ajatajuja orjenteerumine ajus
annaabi.ee 
