Sinine aitab rahuneda, kui ollakse üliärritunud seisundis võ isegi hüsteeria piiril, teda tunnetatakse jahendavana ja rahustavana, isegi pidurdavana. Sinine värv on isegi nii rahustav, et tema mõju tasakaalustamiseks soovitatakse kasutada punast ja oranzi. Sinakate, sinakasroheliste ja violettsiniste toonide mõju on olenevalt temperamenditüübist siiski erinev. Melanhoolikud tõmbuvad sinise värvuse mõjul endasse, sangviinikutele mõjub tasakaalustavalt, koleerikuid summutab alandab nende üliaktiivsust ja flegmaatikutele tekitab ükskõiksust ning unisust. Sinist kiirgust kasutatakse põletikuliste haiguste raviks, eriti selliste, millega kaasneb kehatemperatuuri tõus. Sinise tähtsaim omadus on kindlasti antiseptilisus ehk mädanemisvastasus. Sinine kiirgus leevendab ka kurguvalu, leetreid, mumpsi, palavikku, põletikke, krampe, kipitusi ja peavalu. Veel kasutatase seda unetuse ja menstruatsioonivalude leevendamiseks.
kuulmispuue ja Napoleoni vallutused kompenseerisid tema lühikest kasvu. Lapsepõlves naabripoisist odavama mudelautoga mänginud laps püüab täiskasvanuna veelgi enam, et tema sõiduvahend oleks võimsam kui töökaaslasel. Siit ka uus võrdluspõhine lähenemine rikkusele- rikas ja õnnelik on see, kelle aastapalk on suurem kui naabrimehel. Tänapäeva meelelahutusele orienteeritud maailm kujundab järjest enam lastest ekstraverte kui introverte.Palju rohkem on ühiskonnas sangviinikuid ja koleerikuid kui flegmaatikuid. Seega on suurem osa rahvastikust juba isiksusetüübilt kiirustavad, pealiskaudsed, silmapaistvust ja vaheldusrikkust hindavad, mitte aga mõtisklevad ega mõõdukad. Inimesed puutuvad iga päev kokku massimeediaga, mille hulka kuuluvad televisioon, internet jne, ning rajavad endale eeskujud ja võrdlusfiguurid teiste inimeste näol. Reklaam mõjutab inimesi niivõrd, et paljud esemed soetatakse endale vaatamata sellele, et neid tegelikult ei vajatagi.
teadmine (logos)? Selgitage seda ravimise näitega. Mis mõttes üldise teadjad on targemad kui kogenud? Selgitage seda näitega. Omada arusaama, et seda ja seda haigust põdevat Kalliast aitas see ja see, ning samuti Sokratest ja samamoodi paljusid üksikuid , on kogemuse (asi), aga määratleda, et (see) aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, nagu näiteks fleg- maatikuid või koleerikuid sapise vahelduva palaviku korral, on kunsti asi. Ehk, me oskame kunsti puhul teha üldistusi ja näha suuremat plaani, teame põhjuseid. Kogemuse puhul vaadatakse aga üksikuid juhtumeid, me tunneme seda üksikut tunnet väga hästi aga meil puudub suurem pilt. Näites oskab arst kogemuse puhul haigeid ravida, sest ta teab, et see miski aitab, aga ta ei oska üldistada ja öelda, miks just see miski aitas. Seepärast peame ka