kolonisatsiooni. See võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes. Asehalduskord. 1783-1796. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) lisandus paldiski maakond. Liivimaal oli viis maakonda (Saaremaa, Võrumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa). Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike koleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida ka esindajaid vähemjõukamatest kihtidest. Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele.
Rahanduse pea kontrolööriks määrati jacques tugot. Olid teadmistelt oma ajast ees, ja tahtis riigi toimimist tõsiselt reformida. Soovis kaotada kõrgklassi maksuvabastuse. Pidas vajalikuks viljakaubanduse vabadust. Et motiveerida inimesi vilja kasvatama. Nõudis riigi poolt rahvale leiva karanteerimist. Soosis turumajandust , kuid feodaal suhted ja kõrgkihi vastupanu takistasid teda. Venemaa! Peeter1. 1682-1725 esindas absulutismi. Reformisriigi asutuste süsteemi. Asutas senati ja koleegiumid(ministeeruim). Kehtas teenistus astmete tabeli(14astet, et motiveerida karjääri tegema).kehtestas kubermangude süsteemi. Üritas kehtestada võimude lahusust. 1721a võtis endale kesri tiitli. Ja esmakordselt kehtestas pärimis õiguse nais liinis. Katariina 1. peeter 1. lesena korraldas palee põõrde valitses koos aleksandr mensikov. Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu. Peeter 2. oli peeter 1.mese pojapoeg. Päris võimus 1727 pärast katariina surma. 12a kui sai
annaabi.ee 
