hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides Eufootiline kiht: () rakuseina välimine kiht; () ränisoomustega kaetud kiht koldvetikate raku pinnal; (x) pindmine valgustatud veekiht kus toimub neto fotosüntees; () veekogude anaeroobne põhjakiht; () ookeanide kaldäärne tsoon, mis allub tõusu-mõõona toimele Hüpolimnion; () sarnaste: keskkonnatingimustega; (ja ka elustikuga) järvede kogum; () järvede pindmine kiht, mis talvel jäätub; () limnoloogia haru mis tegeleb hüpoanalüüsidega; () järvede kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini
sest seda tüüpi järvedes leidub teisi vetikaid lihtsalt väga vähe. Nende viimastel aastakümnetel laienenud vohamist seletatakse ka võimega põgeneda sügavamatesse, hapnikuvaesematesse kihtidesse. Õitsengud on silmaga nähtavad vaid heledaveelistes järvedes. Üldjuhul ei kaasne teiste vetikarühmade vohamisega vee värvuse muutusi, sest rakkude hulk ei suurene enamasti sellise tasemeni kui näiteks sinivetikate puhul. Kevadel võib ette tulla räni- ja koldvetikate vohanguid. Nende suurt arvukust võib hinnata hoopis iseloomuliku lõhna järgi. Märgadel kätel võib tunda iseloomulikku meritindi lõhna. Need vetikad pole toksilised, nendega ei kaasne olulist ohtu. Suvel võivad veeõitsenguid põhjustada ka vaguviburvetikad. Erinevalt nende liigikaaslastest meredes ja ookeanides pole magevee õitsengud toksilised. Viimaste aastate seireandmete põhjal võib öelda, et paljude Eesti järvede seisund on võrreldes
mõjude summa. Siia kuulub ka toidukonkurents 3. autoinhibeerimine, kui üht liiki on liiga palju. Elutegevuse eritised mõjuvad pärssivalt populatsiooni paljunemisele. Samuti mõjub isevarjutamine. 4. bakteriaalse lagunemise produktide mõju, võib olla nii positiivne kui negatiivne.5. ärasöömine (grazing), tuleb kõne alla väiksematel liikidel (< 50 µm). Oluline on ka vetika kuju. Tarvitajateks (konsumentideks) filtreeriv zooplankton, algloomad, aga ka mitmed viburvetikad, eriti koldvetikate hõimkonnast 6. viirused või faagid võivad hävitada kogu populatsiooni (eriti sinivetikatel). 7. parasiidid (seened,algloomad) vähendavad konkurentsivõimet. Veeõitseng, selle põhjustajad, mis tingimustel tekib - vetikate (või muude organismide, näit. männi tolmuterad) massiline areng, millega kaasneb nähtav vee värvuse muutumine ja läbipaistvuse vähenemine Õitsemist põhjustavad: sinivetikad valdavalt suvel, harva ka talvel jää all kold- ja
annaabi.ee 
