Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. 1 Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina
nende peamiseks kaitsjaks. Ka tema tütar, Eileithyia, tegeles abielunaiste abistamisega. Nimelt aitas ta naisi sünnitamisel. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Poseidon Tema vastandik roomas oli Neptunus. Poseidon oli merede valitseja ja samas ka Zeusi vend.Kuna kreeklased olid meremehed, siis mängis Poseidon nende jaoks suurt rolli. Poseidonil oli suursugune palee keset merd, kuid enamasti võis teda siiski Olümposelt leida. Teda kutsuti ka maaväristajaks. Tal oli oma kolmhark, millega ta võis väristada ja raputada, mida iganes soovis. Hades
Ristiusust saab Roomas ainuke lubatud usund (380) Roomlaste ajaarvamise algus (753 eKr) Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna. Vesta- (Hestia) kodukolde jumalanna, kehastas kogu riigi koldetuld. Saturnus – ( Kronos) põllutööde edendaja ja ammuse kuldaja kehastaja. Minerva – (Athena) tarkusejumalanna. Mars- (Ares) sõjajumal, oli Roomas väga lugupeetud; märtsikuu tema auks. Diana –(Artemis) jahijumalanna. Apollo- (Apollon) kunsti ja muusika jumal. Venus – (Aphrodite) ilu- ja armastusjumalanna. Mercurius- (Hermes) jumalate käskjalg, varaste ja kaupmeeste jumal. Bacchus –(Dionysos) veinijumal. Vulcanos- (Hephaistos) sepakunsti ja käsitööliste kaitsja. 19.
Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa, Saturnus, oli põllutööde ja viljakuse edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars, kes kaitses ka talupoegi ja karjusi. Marsi järgi sai nime märtsikuu. Kodukolde jumalanna Vesta kehastas terve Rooma riigi koldetuld, mis põles lakkamatult foorumil jumalanna ümara põhiplaaniga templis. Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest pärit preestrinnad Vesta neitsid. Roomlaste ennustuskunts põhines pemaiselt etruski eeskujudel ja kandis ka nimetust disciplina etrusca. Kuid nagu kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja riiklikele huvidele. Sellega tegelesid augurid, kes olid riigi poolt määratud preestrid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritalituse juurde
annaabi.ee 
