taotlemiseks, samuti ravimisel. Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest, mistõttu teda on riputatud metsloomade ja kurjade inimeste jälgedesse, visatud soovimatutele isikutele, vaenlastele, nõidadele kas riietele või näkku. Ravimisel kasutati tuhka erinevate nahahaiguste peletamiseks. Tuhka kasutati ka ennustamisel. Eestlased vaatasid eeskätt vana-aastaõhtul, millised jäljed olid hommikuks koldetuhale tekkinud, ja ennustasid selle põhjal enda ja loomade saatust. Tuhka nagu muldagi on võetud amuleti või mälestusena kaasa. Tuhka laotati põllule viljakuse saavutamiseks, tuhk oli oluline väetis. Sarnasel põhimõttel rajaneb ka krematsioonituha puistamine loodusesse või kodukohta see on tagasipöördumine ja õnnistus maale. Tuhk oli oluline puhastusvahend, sellest keedeti lehelist ja seepi pesupesemiseks. Tuhka-Mats, Tuhkhaua-Mats Mütoloogiline olend, kes elab koldes
katsetusjärgus olev jäätmete käitlusviis. Selle protsessi korral lagundatakse orgaaniline aine termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Samas on see meetod väga kulukas - suure osa põletusseadme maksumusest moodustavad vajalikud puhastusseadmed. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et jäätmete põletamine ei soodusta jäätmete taaskasutamist materjalina, samuti tuleb leida ladustuskoht toksilisele koldetuhale (sisaldab mitmesuguseid raskemetalle). Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks.
ühendid. Põletamine on küllalt levinud ja paljudes maades heakskiidetud jäätmete käitlusmeetod, juhul kui põletamisel saadav soojusenergia kasutatakse ära ja põletamisele kehtestatud keskkonnanõuded on täidetud. Samas on see meetod väga kulukas - suure osa põletusseadme maksumusest moodustavad vajalikud puhastusseadmed. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et jäätmete põletamine ei soodusta jäätmete taaskasutamist materjalina, samuti tuleb leida ladustuskoht toksilisele koldetuhale (sisaldab mitmesuguseid raskemetalle). Ladustamine prügilasse Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki