A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR = 6-4 R kus R on kolderesti pind V koldekambri maht m3. Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkas ja kütusega koldesse antud soojushulga suhe 100 Qkas k = 6-5 B Qat Qkas = D( h2 - h1 ) 6-6 kus D - veekulu läbi katla kg/s; h1 - katlasse siseneva vee entalpia kJ/kg; h2 - katlast väljuva vee entalpia
Qkolle qV V kus V on koldekambri maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR R kus R on kolderesti pind A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Tahke ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse vajalik õhu kogus ja tekkivate gaaside kogus 1 kg põletatava kütuse kohta ja gaaside puhul 1 m3 põletatava gaasi kohta. Kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk A. Ots
annaabi.ee 
