õõnsusi nimetatakse poorideks. Küllaltki väikesed poorid võivad täituda veega nn kapillaarse kondensatsiooni tagajärjel. Kapillaarse kondensatsiooni põhjuseks on auru alandatud tasakaalurõhk vedeliku kõverpinnalisel tasapinnal nähtus, mis on tuntud termodünaamikast. Kütuse mineraalosa ja tuhk Kütuse mineraal- ehk mitteorgaaniliseks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, milles koldeprotsessis tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa jaguneb kaheks: · välimine mineraalosa · sisemine mineraalosa (orgaanilis-mineraalsete ainete kompleks) Sisemine mineraalosa ei ületa harilikult 2...5% kütuse massist ja on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Kivisütes on põhilisteks mineraalideks savimineraalid, nagu kaoliniit, illiit ja montmorilloniit. Silikaatsetest mineraalidest esineb tahketes kütustes kvarts, biotiit ja ortoklass.
European Commission. Directorate for Energy /DG XVII. 96(113) Villu Vares Energia ja keskkond Enamus Euroopa maid peab lubatavaks SO2 piirnormiks uutele elektrijaamadele vahemikku 400 2000 mg/m3. Kivisöe põletamisel tekkivate suitsugaaside maht on ligikaudu 1,3 m3/kWh. Arvestatuna suitsugaaside m3 kohta tuleb SO2 emissioon (kui väävlit koldeprotsessis ei seota ja spetsiaalseid väävlipüüdeseadmeid ei kasutata) ca 385 3615 mg SO 2/m3 (kui söe väävlisisaldus on 0,3 1,5%). Kui pidada lubatavaks SO 2 heitmete ülempiiriks 2000 mg/m 3, saame arvutada sellele vastava ligikaudse söe väävlisisalduse 0,4%. Seega, söe väävlisisaldusel alla 0,4% ilmselt ei ole vaja täiendavaid väävlipüüdeseadmeid, söe väävlisisaldusel üle selle piiri on vaja ette näha tehnoloogia väävli sidumiseks elektrijaama skeemis
annaabi.ee 
